Tööstussektori eksport aitas kaasa SKP kasvule

08.09.2010

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Viimati kasvas SKP 2007. aasta IV kvartalis.

Võrreldes I kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP II kvartalis 1,9%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes kolmandat kvartalit järjest. Tänavu I kvartalis kasvas SKP eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%.

SKP jooksevhindades oli II kvartalis 56,1 miljardit krooni (3,59 miljardit eurot).

SKP-le avaldas mõju ühest küljest jätkuvalt nõrk sisemajanduse nõudlus, teisest küljest aga paranenud välisnõudlus ning sellest tulenev ekspordi kasv. Sisemajanduse nõudlus kasvas 2%, kuid oli jätkuvalt madal. Sisemajanduse nõudlus moodustas SKP-st vaid 90%, mis tähendab, et sisemajanduse lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus põhivarasse ja varude muutus olid väiksemad toodetud lisandväärtusest. Kuna lõpptarbimiskulutused ja investeeringud jätkuvalt vähenesid, mõjutas sisemajanduse nõudluse kasvu eelkõige varude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 3% mõjutatuna ühest küljest peamiselt vaba aja veetmisele ja kulutuurile ning toidukaupadele ja alkoholita jookidele tehtud kulutuste vähenemisest, teisalt aga finantsteenustele suunatud kulutuste suurenemisest.

Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes 17% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest. Põhivara liikide lõikes vähenesid enim kogumajanduse investeeringud hoonetesse ja rajatistesse, mida mõjutas valitsemissektori investeeringute suur langus selles põhivaraliigis. Kapitali kogumahutus põhivarasse on vähenenud alates 2007. aasta III kvartalist. Kui veel 2007. aastal oli kapitali kogumahutuse osakaal SKP-st keskmiselt 35%, siis käesoleva aasta II kvartaliks on see langenud vaid 16%-ni.

Sisemajanduse nõudluse kasvu toetas peamiselt ettevõtete lõpetamata toodangu ja tooraine varude suurenemine.

Pakkumise poolel mõjutas SKP kasvu eelkõige tugeva ekspordi toel saavutatud töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv (20%). Töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule vähenes. Tänu ekspordile kasvas kiiresti ka elektrienergia tootmise lisandväärtus ning omakorda elektrienergia tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamise lisandväärtus. Samas oli nimetatud tegevusalade mõju SKP kasvule tagasihoidlik. SKP kasvu mõjutas tugevamalt ka põllu- ja metsamajanduse ning finantsvahenduse tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Finantsvahenduse lisandväärtus kasvas eelkõige pankade teenustasutulu ja kindlustuse netopreemiate kasvu tõttu.

SKP kasvu pidurdas peamiselt ehituse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine (vastavalt 8% ja 3%). Ehituse lisandväärtuse langus tulenes nõrgast sisemajanduse nõudlusest. Samas II kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse langus aeglustus (käesoleva aasta I kvartalis vähenes ehituse lisandväärtus 29%). Veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse langust põhjustas maismaaveonduse ning postiside ja kommunikatsiooni tegevusalal loodud lisandväärtuse vähenemine.

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades II kvartalis kokku 18%. Kaupade eksport suurenes 29%, mõjutatuna peamiselt puidu ja puittoodete, metallide ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest. Teenuste eksport jäi reaalväärtuses ligikaudu samale tasemele eelmise aasta sama kvartaliga. Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 23%, sh kaupade import suurenes 25% ja teenuste import 17%. Kaupade impordi suurenemist mõjutas kõige enam raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta I kvartalist olnud impordist suurem. Käesoleva aasta II kvartalis oli netoeksport 6% SKP-st.

Tegevusalade lisandväärtuse muutus aheldamise meetodil võrreldes eelmise aasta sama perioodiga II kvartalis 2010, protsenti

SKP kasvas II kvartalis vaatamata töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõu tunnitootlikkus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 7,8% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2,5%. Tööjõu tunnitootlikkus kasvab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes juba alates möödunud aasta II kvartalist. Tootlikkus on arvutatud residendist tootmisüksuste ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP, tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta ja töötatud tundide muutus eelmise aasta sama perioodi suhtes, I kvartal 2006-II kvartal 2010, protsenti

Statistikaamet revideeris aastate 2006–2009 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Korrigeeriti ka 2010. aasta I kvartali SKP-d. Revisjonide tulemusel suurenes 2006–2009 aasta SKP jooksevhindades 0,2–1,3%. SKP aastane kasv aheldamise meetodil muutus samal perioodil -1,5 kuni 0,6 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -1,8 kuni 1,1 protsendipunkti.

2010. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise regulaarse revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt Statistika > Valdkonnad > Majandus > Rahvamajanduse arvepidamine > Sisemajanduse koguprodukti (SKP) regulaarne revisjon 2010. aastal

Statistikaamet

Puhkuste kasutamise aja osas seab seadus esiplaanile tööandja huvid, kehtestades üldreegli, et puhkuste aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Eesti riigivõlg 2011. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli 6,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on Euroopa Liidu riikide seas madalaim näitaja, teatas Eurostat esmaspäeval oma internetiküljel.

Maksu- ja Tolliameti andmeil oli veebruarikuu alguse seisuga täitmata maksukohustusi 47 200 isikul, summas üle 379 miljoni euro.

2011 aastal viis Ida inspektsioon läbi ettevõtetes olmetingimustele ja esmaabi korraldusele suunatud sihkontrolli. Sihtkontrolli tulemustest selgus, et olmetingimuste ja esmaabi korraldamise osas esines puudusi 45-ettevõttes ja puudusi ei avastatud ainult 3-ettevõttes.

EAS

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas järjekordse ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on arendada üldist ettevõtlikkust ning tõsta ettevõtlusteadlikkust ja -aktiivsust.

Lähikuude trend näeb ette inflatsiooni jätkuvat aeglustumist

Jaanuaris oli Eesti kuine inflatsioon statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt 0,7%, ulatudes aastatagusega võrreldes 4,5%-ni.

Tallinna halduskohus peatas konkurentsiameti mullu oktoobris Tallinna börsil noteeritud Tallinna Veele tehtud tariifide alandamist nõudva ettekirjutuse täitmise kuni kohtumenetluse lõpuni mõlemas tariifivaidluses.

Arno Baltin,
koolitaja,
Meeskonnakoolitus & Arendus

Eestvedamine on meie keelde kinnistunud ühe ingliskeelse juhtimisvaldkonna termini, leadership (to lead – vedama), vastena. Samas on eessõnal “eest” eesti keeles mitmeharulised ja sügavad juured.

Alates 2012. aastast on muudetud haigekassa meditsiiniseadmete loetelu. Kehtiva meditsiiniseadmete loetelu leiate siit: sotsiaalministri 15.12.2011. a määrus nr 60 "Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord" (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu).

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta jaanuaris võrreldes 2011. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 4,5%, teatab Statistikaamet.

Euroopa Liit (EL) soovib luua Euroopa veebipõhist vaidluste lahendamise platvormi, millele saavad vahetu juurdepääsu nii tarbijad kui kauplejad ning mille kaudu on võimalik edastada piiriülesed vaidlused pädevale kohtuväliselt vaidlusi lahendavale üksusele.

Meil on tihti olukord kui töötaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta lahkumisavalduse, samal päeval lahkub töölt ning tööle enam ei ilmu. Missugused õigused on tööandjal sellisel juhul?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Prokuratuur lõpetas turvafirmade hinnakokkuleppe uurimise

Riigiprokuratuur lõpetas 2010. aasta märtsis alustatud kriminaalmenetluse, mille raames uuris turvafirmade väidetavat hinnakokkulepete sõlmimist Tartu teeninduspiirkonnas.

Järgnevalt selgitab Maksu- ja Tolliamet, millal ja kellele on lubatud maksuvaba stipendiumi maksta.

Tõnis Oja,
NASDAQ OMX Tallinn

Ajal, mil meie Euroopas muretseme Euroopa võlakriisi arengute pärast, on tehnoloogiasektori aktsiad kerkinud üha uutele ja uutele kõrgustele. Juba paar nädalat tagasi kerkis Apple’i aktsia hind uuele rekordtasemele. Reedel käis maailma suurima tehnoloogiaettevõtte aktsia päevasiseselt 460 dollaril.

Eesti kommertspankade analüütikute hinnangul kasvas Eesti majandus 2011. aasta neljandas kvartalis 4–6,5%.

Oled õnnelik siis, kui… Tee tööd ja siis tuleb armastus…Siis kui … Ja nii edasi. Meie mõttemaailm ja arusaamad ühiskonnas ütlevad suurelt jaolt kõik üht: tee tööd, siis tuleb õnn. Mida rohkem teed, seda rohkem saad. Ja nüüd selgub, et tegelikkus on hoopis midagi muud, kirjutab coach Raimo Ülavere oma blogis.

Enamik sakslasi soovib Kreeka lahkumist euroalast

Enamik sakslasi leiab, et euroalale oleks parem kui võlgades Kreeka sellest lahkuks, näitas pühapäeval ajalehes Bild am Sonntag ilmunud küsitlus.

Töövaidluste arv väheneb: mullu esitati töövaidluskomisjonidele avaldusi 24% võrra vähem kui tunamullu. „Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb. Need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses. See on kindel seaduspärasus, mida oleme aastatega täheldanud,” kinnitas Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja.

Markiti koostatav tööstuse ostujuhtide koondindeks (PMI) pöördus pärast neljakuulist langust jaanuaris tõusule, millele aitasid eriti kaasa eurotsooni kaks suurimat riiki Saksamaa ja Prantsusmaa.

Uuringufirma TNS Emori küsitluse andmetel oli 2011. aasta detsembris enamikul Eesti inimestest alles Eesti krooni pangatähti või münte ning peamiselt hoitakse neid mälestuseks.

PRIA

Toetuse eesmärgiks on põllumajandusloomade aretustegevuse arendamise kulude osaline või täielik hüvitamine.

Töötukassa andmeil ulatus registreeritud töötute üldarv neljapäeval 49 979 inimeseni, mis on 358 võrra enam kui nädal varem.

Sotsiaalministeerium kaalub töötavatelt, kuid töövõimetuteks kuulutatud inimestelt töövõimetuspensioni äravõtmist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa Liidu (EL) raha andmisel valdade ja linnade arendamiseks puudub tervikpilt, selgub riigikontrolli audist, mis käsitleb Euroopa Liidu toetuste kasutamist valdade ja linnade sotsiaalse taristu arendamisel.

Kuidas kajastada varusid, millele on rajatud maa-alused kommunikatsioonid, kuid mis praeguse masu tingimustes ei kajasta nõudlust korteriturul ja elamurajooni edasist väljaehitamist?
Vastab Donoway Assurance’i vandeaudiitor Darja Roos:

Jaak Siim,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv

Võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatu kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtupraktikas korduvalt selgitanud, et seejuures tuleb arvestada kõiki esitatud asjaolusid ning ka seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid¹.

Euroopa Komisjon on veendunud, et ELi siseturg vajab arendamist ja piiriülene kauplemine ergutamist. Praegu on üheks takistuseks erinevused liikmesriikide õiguses. Nendest tulenevate takistuste tõttu võivad kauplejad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad loobuda piiriüleste müügilepingute sõlmimisest või oma tegevuse laiendamisest teise liikmesriigi turule.

Suurem osa tänapäevasest juhtimistarkusest on pärit spordist. Oma blogis soovitab coach Raimo Ülavere uurida, mis on selle taga.

Külmade ilmad on toonud kaasa küsimuse, millised on töötajate õigused ja tööandjate kohustused, et tagada välitingimustes ohutu töötamine. Samuti on probleeme jahedate büroo- ja kaupluseruumidega, kus ei ole tagatud tööks sobiv õhutemperatuur.

Valitsus toetas töötukassa nõukogu otsuste tegemise korra muutmist

Valitsus kiitis oma neljapäevasel istungil heaks eelnõu, millega muudetakse seni töötukassa nõukogu ainupädevusse kuuluvate otsuste tegemise korda.

Ramil Pärdi,
advokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

19.06.2011 jõustusid välismaalaste seaduse muudatused. Ühe muudatusena lisandus kolmandate riikide kodanikele täiendav õiguslik alus Eestis töötamiseks – kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis, kasutuselolev Euroopa Liidu sinine kaart.

Rahandusministeerium kavatseb Eesti valitsusele esitada Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel sõlmitava fiskaalleppega seotud eelarve alusseaduse muudatused tänavu teisel poolaastal.

Eesti Konjuktuuriinstituudi hinnavaatluste andmeil* jaanuaris osa toidukaupu võrreldes eelmise kuuga odavnes (värske kurk, lahtine kartul, jahutatud forell, kilepakis keefir, sai, leib, viinerid ja juust).

Neljapäeval, 2. veebruaril kohtuvad Tallinnas Balti riikide maksu- ja tollijuhid ning finantsuurimise asutuste juhid. Vaadatakse üle maksu- ja tolliasutuste eelmise aasta töö tulemused, olulisemad muudatused organisatsioonides ja riikide seadusandluses, käsitletakse eri riikide jaoks alanud aasta prioriteetsemaid tegevussuundi ning vahetatakse kogemusi edu toonud meetmetest õiguskuuleka kliendi koormuse vähendamisel ja petturite tegevuse takistamisel.

PRIA

Toetuse eesmärgiks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel toetada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste kiviaedade taastamist

Millisel bilansireal, kas lühi- või pikaajaliste nõuete osas ning kuidas oleks õige kajastada maksuametile makstud aktsiisilao tagatist? Tagatis muutub EMTA otsuse kohaselt, suureneb või väheneb (nt korra aastas), kuid mingi summa on seal alati.

Vastab Donoway Assurance’i vandeaudiitor Darja Roos:

Belgia neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes 0,2%, kuna tegu on mitmenda languskvartaliga algas riigi keskpanga hinnangul eelmise aasta lõpus majandussurutis.

Balti sadamate veosekäive oli 2011. aastal 162,61 miljonit tonni, kasvades aastaga 10,4%, teatas Läti statistikaamet.

Kohtutäiturid suudavad rahuldada vaid neljandiku elatisnõuetest

Viimase kuue aasta keskmise näitaja põhjal on kohtutäiturite abil rahuldatud vaid iga neljas elatisnõue. Elatisnõuete sissenõudmise suhteliselt vähene efektiivsus Eestis on tingitud nii võlgnike majanduslikust kehvast seisust kui paljuski ka võlgnike väga osavast menetlusest kõrvalehoidmisest.

Euroopa Turismikomisjoni (ETC) andmetel kasvas 2011. aastal välisturistide arv 33 Euroopa riigi võrdluses kõige rohkem Lätis, järgnesid Leedu ja Eesti.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda plaanib järgmise aasta algusest käivitada elektroonilise enampakkumiste süsteemi.

Kuritegevuse ees hirmu tundvate inimeste osakaal on aastate jooksul märkimisväärselt vähenenud ning viimasel kolmel aastal on see näitaja püsinud stabiilsena, ehkki oleks võinud ka eeldada, et majanduskriis suurendab inimeste hirme.

Markiti koostatud tööstuse ostujuhtide koondindeksi (PMI) andmetel vähenes eurotsooni tööstuse aktiivsus jaanuaris kuuendat kuud järjest, aktiivsus paranes aga Saksamaal ja Rootsis.