Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes. Kui aastatel 2002–2008 olid kodumajapidamised tervikuna teistele sektoritele võlgu, et oma lõpptarbimist ja investeeringuid finantseerida, siis aastatel 2009–2010 jäi kodumajapidamiste sektori koondeelarve ülejääki.

Kuigi kodumajapidamiste sektori osatähtsus kogumajanduse lisandväärtusest on suhteliselt tagasihoidlik, moodustades sellest ligikaudu kümnendiku, on selle sektori mõju majandusele siiski oluline eelkõige tarbimise kaudu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused moodustasid 2010. aastal nii sisemajanduse koguproduktist (SKP) kui ka sisemajanduse kogunõudlusest ligikaudu poole. Kodumajapidamiste investeeringud moodustasid aga enam kui viiendiku kogumajanduse investeeringutest. Seega mõjutavad kodumajapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsused olulisel määral kogumajandust.

Kodumajapidamiste säästumäär

Kui kodumajapidamised tarbivad rohkem, kui on nende tulud, ei saa nad säästa. Kodumajapidamiste sääst on puhver nende võimalikele finantsprobleemidele. Kodumajapidamiste sääst on ka läbi hoiuste oluline lisaressurss kapitaliturgudele.

Selleks, et kodumajapidamistel oleks võimalik säästa, peab nende kasutatav kogutulu olema suurem nende lõpptarbimiskulutustest. Euroopas, sh ka Eestis, moodustavad hüvitised töötajatele, st palk ja tööandjate sotsiaalmaksed, suurima osa kodumajapidamiste kasutatavast tulust. Palk ja sotsiaaltoetused moodustasid 2010. aastal 87% Eesti kodumajapidamiste kasutatavast kogutulust. Et majanduskriisi tulemusel vähenes oluliselt tööhõive, vähenes sellega ka aastatel 2009–2010 kodumajapidamiste sektori palgafond ning kasutatav tulu. 2010. aastal kompenseeris osaliselt kasutatava tulu vähenemist kodumajapidamiste omanditulu (tulu, mida saab finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara omanik vastutasuks oma vara teise institutsionaalse üksuse käsutusse andmise eest) suurenemine võrreldes 2009. aastaga.

Koos kasutatava tulu vähenemisega aastatel 2009–2010, vähenesid ka kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused. Et nimetatud aastatel tarbisid kodumajapidamised oluliselt vähem nende kasutuses olevast tulust, jäi neil raha järele säästmiseks. 2009.–2010. aastal moodustas kodumajapidamiste sääst nende kasutatavast tulust vastavalt 11,6% ja 9,6%, mis on viimase 10 aasta kõrgeim näitaja ning on ligikaudu samas suurusjärgus EL keskmisega. Varasematel aastatel olid Eesti kodumajapidamised kas võlgu teistele sektoritele või oli nende sääst väike.

Kodumajapidamiste säästumäär Eestis ja EL-s, 2002–2010

Negatiivne säästumäär näitab, et kodumajapidamised kulutasid rohkem, kui olid nende tulud ning seetõttu finantseerisid nad osa oma kulutustest laenudega või finantsvarade müügist saadud tuludega. Eraisikute laenamisel ja kodumajapidamiste säästul on tugev seos. Koos eraisikute laenujäägi kasvu kiirenemisega vähenes ka nende kogusääst ning vastupidi, laenujäägi kasvu aeglustumisega suurenes ka kodumajapidamiste kogusääst.

Kodumajapidamiste investeerimismäär

Lisaks lõpptarbimiskulutustele teevad kodumajapidamised investeeringuid põhivarasse. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kodumajapidamised koosnevad tarbijatest ning füüsilisest isikust ettevõtjatest. Viimaste investeeringuid arvestatakse analoogselt ettevõtetega ning nende põhivara koosneb peamiselt transpordivahenditest, hoonetest ja masinatest. Kodumajapidamised kui tarbijad investeerivad peamiselt eluruumidesse. 2010. aastal moodustasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse enam kui kolmveerandi kodumajapidamiste koguinvesteeringutest.

Kodumajapidamiste investeeringute suhe nende kasutatavasse tulusse ehk nende investeerimismäär, tõusis kuni 2006. aastani, kuid on koos majanduskriisiga oluliselt langenud. 2009. ja 2010. aastal püsis kodumajapidamiste investeerimismäär 7,5% piires. Kui majanduskriisi ajal ja selle järgselt 2009.–2010. aastal alanes Eesti kodumajapidamiste investeerimismäär EL keskmisega võrreldavale tasemele, siis buumiaastatel investeerisid Eesti kodumajapidamised võrreldes oma kasutatava tuluga oluliselt rohkem kui EL-s keskmiselt.

Investeerimismäära sellist käitumist saab seletada ennekõike kodumajapidamiste investeeringute muutusega eluruumidesse ning nende hindade langusega. Investeerimis- ja säästumääral on vastupidine seos ehk investeerimismäära vähenedes suurenes säästumäär. Seda saab seletada eluruumide soetamiseks vajaliku laenuaktiivsuse muutusega.

Kodumajapidamiste investeerimismäär Eestis ja EL-is, 2002–2010

Kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes

Kui kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja investeeringud on suuremad kui nende kasutatav tulu, tuleb neil tehingute finantseerimiseks teistelt sektoritelt laenu võtta ehk nad on netolaenuvõtjad. Kui aga kasutatav tulu on lõpptarbimiskulutustest ja investeeringutest suurem, on kodumajapidamised netolaenuandjad ehk nad saavad finantseerida teisi sektoreid.

Aastatel 2009–2010 vähenesid järsult Eesti kodumajapidamiste investeeringud ja lõpptarbimiskulutused ning nad muutusid teiste sektorite suhtes netolaenuandjateks, st nende kasutatav tulu jäi suuremaks tehtud väljaminekutest. Nimetatud aastatel oli Eesti kodumajapidamiste netolaenuandmise suhe kasutatavasse kogutulusse võrreldaval tasemel EL keskmisega. Seevastu majandusbuumi aastatel, kui Eesti kodumajapidamiste nii tarbimiskulutused kui investeeringud põhivarasse kasvasid kiiresti, süvenes nende võlg teiste sektorite suhtes.

Kodumajapidamiste netolaenuandmise/-võtmise suhe kasutatavasse kogutulusse, 2002–2010

Kodumajapidamiste 2011. aasta finantspositsiooni mõjutavad tegurid

2011. aasta kodumajapidamiste finantspositsiooni teiste sektorite suhtes mõjutavad enim järgmised tegurid:

•    Võrdlemisi kiire hinnakasvu tõttu on suurenenud kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja investeeringud põhivarasse: 2011. aasta I poolaastal kasvasid kodumajapidamiste investeeringud põhivarasse ligikaudu 5% ja nende lõpptarbimiskulutused 4%. Kuna hinnakasv sellel perioodil oli kiire (nii tarbijahinnad kui ka tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid üle 5%) suurenesid investeeringud jooksevhindades isegi 11% ja lõpptarbimiskulutused 9%.
•    Tagasihoidlik palgakasv: palk, mis moodustab suurema osa kasutatavast tulust, kasvas I poolaastal vaid veidi üle 4%.
•    Tööhõive suurenemine: hõivatute arv on I poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 7%, millega on märkimisväärselt kasvanud ka kodumajapidamiste palgafond kokku.

Tõnu Mertsina,
rahvamajanduse arvepidamise talituse juht,
Statistikaamet

---

Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis