Kui seni reguleeris auditeerimist ja selle kohustust raamatupidamise seadus ning äriseadustik, siis nüüd tuleb auditeerimiskohustusega seotud nõudeid otsida 8. märtsil 2010 jõustunud audiitortegevuse seadusest.
Uue seaduse kohaselt saab vandeaudiitor (seegi on uus mõiste senise audiitori asemel) teostada aastaaruande auditi või ülevaatuse. Siiski tuleb tõdeda, et uue teenuse – ülevaatus (review) – sissetoomine mängib rolli vaid osaühingute ja mittetulundusühingute ning muude allpoolt väljatoomata ettevõtlusvormide töövõttude korral, sest seaduse kohaselt on audit kohustuslik kõikidele:
- aktsiaseltsidele,
- riigiraamatupidamiskohuslastele,
- kohaliku omavalitsuse üksustele,
- avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,
- sihtasutustele,
- riigieelarvest eraldist saavatele erakondadele.
Milles seisneb auditi ja ülevaate erinevus?
Audit on kindlustandev töövõtt, mida osutatakse kooskõlas Rahvusvaheliste Auditeerimise Standarditega (inglise keelne lühend ISA). Audit hõlmab tõendusmaterjalide, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajad ja avalikustatud informatsioon, kontrollprotseduure.
Samuti hõlmab audit hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna poolt antud raamatupidamislike hinnangute põhjendatusele ning seisukoha võtmist raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi suhtes. Auditi tulemusena väljastatakse kogutud tõendusmaterjalide põhjal kinnitavas vormis sõltumatu vandeaudiitori aruanne:
"/…/ Oleme seisukohal, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt AS-i Kena Päev finantsseisundit seisuga 31. detsember 2010, aruandeaasta majandustulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega."
Ülevaatus on samuti kindlustandev töövõtt, kuid mida osutatakse kooskõlas Rahvusvaheliste Ülevaatamise Teenuse Standardiga (inglise keelne lühend ISRE). Ülevaatamise eesmärgiks on võimaldada vandeaudiitoril teada anda, kas protseduuride põhjal, mis ei
sisalda kõiki tõendusmaterjale, mis oleks nõutavad auditi puhul, on vandeaudiitor täheldanud midagi, mis sunnib teda uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei ole koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas raampõhimõtetega.
Ülevaatus hõlmab peamiselt järelpäringute ja analüütiliste protseduuride kaudu piisavate asjakohaste tõendusmaterjalide hankimist, samuti juhatuse ning osanike ja nõukogu (selle olemasolul korral) koosolekute protokollide ja raportitega tutvumist. Läbiviidud protseduuride ja kogutud tõendusmaterjalide põhjal väljastatakse n-ö negatiivse kinnituse vormis sõltumatu vandeaudiitori aruanne:
"/…/ Tuginedes meiepoolsele ülevaatamisele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et kaasnevad raamatupidamisaruanded ei anna õiget ja õiglast ülevaadet (või "ei ole kajastatud õiglaselt kõigis olulistes osades") kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega."
Millal teha auditit, millal ülevaadet?
Seaduse kohaselt kehtib auditi ja ülevaate vajaduse väljaselgitamisel kahe ja ühe näitaja reegel (varasemalt ühe näitaja reeglit ei olnud), mis on iseenesest väga lihtne – õige töövõtu defineerimiseks tuleb bilansipäeva seisuga jälgida või siis ette prognoosida kolme seaduses etteantud parameetrit – müügitulu, varade mahtu ning töötajate arvu.
Audit on kohustuslik ettevõttele, kui on täidetud järgmised tingimused:
| Näitaja |
2 näitajat üle |
1 näitaja üle |
| (Müügi) tulu miljon eurot |
2 |
6 |
| Varade maht miljon eurot |
1 |
3 |
| Töötajate arv |
30 |
90 |
Ülevaatus on kohustuslik, kui on täidetud allpool toodud tingimused:
| Näitaja |
2 näitajat üle |
1 näitaja üle |
| (Müügi) tulu miljon eurot |
1 |
3 |
| Varade maht miljon eurot |
0,5 |
1,5 |
| Töötajate arv |
15 |
45 |
Tasub teada, et kohustuslikku ülevaatust võib alati asendada auditiga ja valikut tehes tasub silmas pidada, et ülevaatus annab vaid mõõduka kindlustunde.
Kui ettevõtjal on kohustus esitada näiteks pangale või koostööpartneritele teatud formaadis aruandeid, siis on soovitav enne vandeaudiitoriga töövõtu kokkuleppimist kooskõlastada selle ulatus kolmanda osapoolega, et ei tekiks hiljem kohustust täiendavate töövõttude järele.
Kui ettevõtja näitajad on alla ülevaatuse jaoks toodud parameetrite, siis ei lasu ettevõtjal kohustust teha ka ülevaatust.
Anne Mobel,
auditi vanemprojektijuht
AS Deloitte Audit Eesti
