Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Uue 8. direktiivi ülevõtmise peamiseks eesmärgiks on kohustusliku auditi nõuete ühtlustamine. Sellega luuakse alus üleeuroopaliseks kutsetegevuseks, lähtudes ühtsetest põhimõtetest ja kvaliteedistandarditest.
Vandeaudiitori (Sworn Auditor) suhtes peaksid kehtima kutse-eetika standardid, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse. Vannutatud audiitori avaliku huvi funktsioon tähendab, et laiem avalikkus usaldab vannutatud audiitori töö kvaliteeti. Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele.
 
Audiitorteenus hõlmab seoseid kolme osapoolega. Esmalt, kutse esindaja (tegevusloaga audiitorettevõtja), teisalt, ettenähtud kasutaja (n: omanik, avalikkus) ja vastutav osapool, st kutseteenuse objekti kriteeriumitele vastavuse eest vastutaja (n: juhatuse liige, juhatus). Audiitorettevõtja poolt avaldatav arvamus on esmajärjekorras kavandatud suurendama ettenähtud kasutaja usaldust. Samas tuleb möönda, et vandeaudiitori kutsetegevuse sekundaarse tulemusena võib suureneda ka aruande koostaja (n: juhatus) usaldus tema enda loodud aruande suhtes.
 
AudS reguleerib vande- ja siseaudiitori institutsioone. Regulatsioon puudutab vandeaudiitori tegevusgamma koguulatust. Siseaudiitorite osas hõlmab eelnõu reguleerimisala nende tegevuse õiguslikke alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes. Eelnõu regulatsioon ei laiene erasektori muudes üksustes tegutsevate siseaudiitorite kutsetegevusele ega nende kvalifikatsiooninõuetele.
 

Audiitortegevuse avalik järelevalve

Uue 8. direktiivi kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid looma päritolumaa kontrolli põhimõttel põhineva tõhusa vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve süsteemi. Järelevalvemudeliks on valitud seiratav kutseühendusesisene ülevaatus (monitored peer review). Järelevalvemudeli rahastamine toimub kahest allikast. Esimese allika moodustavad vandeaudiitorite ja audiitorühingute liikmemaksud. Teiseks allikaks on sihtotstarbeline eraldis riigieelarvest, millega kaetakse järelevalvenõukogu kulud järelevalve korraldamiseks. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest peavad olema piisavad ja järjepidevad ning tagama järelevalvenõukogule pandud järelevalvega seotud eesmärkide ja kohustuste täitmise sõltumatuse.
 
Audiitortegevuse valdkonna järelevalve on AudS-i kohaselt 3-tasandiline. Esimesed kaks tasandit moodustavad Audiitorkogu organid – juhatus ja audiitortegevuse järelevalve nõukogu. Kolmandaks tasandiks on Rahandusministeerium. Järelevalvenõukogu on Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, mis korraldab ja juhib järelevalvealast tegevust. Audiitorkogu juhatus allub järelevalvealases tegevuses järelevalvenõukogule, olles mehhanismiks, millega viikse järelevalvealast tegevust kutseühendusesiseselt ellu. Järelevalvenõukogu on 7 kuni 9 liikmeline haldusorgan, mis täidab kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid. Järelevalvenõukogu töökorra kehtestab oma määrusega rahandusminister. Rahandusministeerium teostab Audiitorkogu üle riiklikku järelevalvet.
Analoogilise ülesehitusega on audiitortegevuse avalik järelevalve näiteks ka Saksamaal. Sealse süsteemiga lähemalt tutvumiseks on võimalik informatsiooni saada järgmiselt aadressilt: http://www.apak-aoc.de/english/home/home.asp.
 

Audiitorkontrolli kohustuse künnis

Seoses Audiitortegevuse seaduse jõustumisega kehtib 2010.aasta  31. detsembrini seaduse järgmine regulatsioon:

§ 184. Auditi kohustus kuni käesoleva seaduse §-de 91 ja 92 jõustumiseni

(1) Kuni käesoleva seaduse §-de 91 ja 92 jõustumiseni on lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks allpool nimetatud kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad:
1) äriühingu müügitulu (netokäive) ja teiste raamatupidamiskohustuslaste tulu 640 000 eurot;
2) bilansimaht 320 000 eurot;
3) töötajate arv 10.
 
(2) Kuni käesoleva seaduse §-de 91 ja 92 jõustumiseni on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

 
Audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatu jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Seoses Audiitortegevuse seaduse  jõustumisega muutub senine audiitorkontrolli kohustuse künnis. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 30 inimest.

Samuti on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
 
Eesti on esimene riik Euroopas, kus senise auditi audiitorteenuse kõrvale tuuakse õigusruumi ka ülevaatuse audiitorteenus. Nimetatud muudatusega saavutame kooskõla majandusüksuse tegevusmahu, kindlustandva töövõtu ja avaliku huvi (kindlustunne) vahel. Auditi põhjendatud kindlustunne (formuleering: raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid) asendub ülevaatuse piiratud kindlustundega (formuleering: me ei täheldanud midagi, mis sunniks meid väitma, et raamatupidamise aastaaruanne ei kajastaks olulises osas õigesti ja õieti finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid).

Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
 
Samuti on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
 
Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.
 

Audiitorkogu
 
363 vandeaudiitori ja 189 audiitorettevõtja kutsetegevust kureerib Audiitorkogu. Audiitorkogu on omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning oma liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Audiitortegevuse register, mis kajastab vandeaudiitoreid ja audiitorettevõtjaid: http://www.audiitorkogu.ee/?p=148&sd=79506dc72ad7c0878c412b16495db7c4 .