Pärast pooleaastast langust suurenes ettevõtetesektori kogukasum selle aasta kolmandas kvartalis taas viiendiku võrra. Kasumi suurenemine oli ootuspärane, kuna eelmise aasta samas kvartalis tegi ettevõtetesektori kasum tugeva languse ning sellest tekkis nüüd ka positiivne baasefekt.

Kasumite kasv oli koondunud peamiselt kolme tegevusalasse

Ettevõtete kasumite kasvu taga olid peamiselt kolm tegevusala – töötlev tööstus, hulgikaubandus ja kinnisvaraalane tegevus. Töötleva tööstuse kasumi kasv tuli peamiselt puidu- ja põlevkiviõlitööstusest ning metalltoodete tootmisest. Tugeva languse tegi kasum aga ehituses ja IKT sektoris ning põllumajandusettevõtted olid kokkuvõttes kahjumis. Põllumajandusettevõtete kahjumi põhjuseks oli müügitulu kasvu tugev aeglustumine, samas kui kulude kasv kiirenes.  Samas oleks põllumajanduses mõistlik vaadata aastast kasuminumbrit, kuna põllumajandussektori kasum tuleb toetustest, mis võetakse arvele aasta lõpus. Kuigi ehituses jätkus kolmandas kvartalis tugev müügitulukasv, suurenesid kulud (eriti just tööjõukulud) kiiremini, mis lõpptulemusena vähendas sektori kasumit.

Eesti ettevõtetesektori kasumlikkus on liikunud lähemale EL keskmisele

Kui aga vaadata ettevõtete kasumite osakaalu käibes, siis on see sel aastal vähenenud ning samasugune alanev trend on olnud ka pikemas tagasivaates. EL riikide võrdluses paikneb Eesti ettevõtetesektor oma kasumi osakaaluga sektori lisandväärtuses riikide keskmises grupis. Eesti ettevõtete kasumlikkus on aastatega liikunud lähemale EL keskmisele näitajale. Möödunud aastal oli see näitaja meist suurem peamiselt endistes idabloki riikides ja ka näiteks Kreekas.

Tööjõukulude kasv liigub koos käibekasvuga

Kui aastatel 2014-2016 ületas tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete müügitulu kasvu või isegi langust, siis alates 2017.aastast on need kaks näitajat kasvanud peaaegu sünkroonis. Samas, varasemate aastate liigkiire tööjõukulude kasv on viinud selle näitaja käibe suhtes ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning see on püsinud seal suhteliselt stabiilselt viimased kolm aastat. Meie hinnangul peaks palgakasv lähiaastatel veidi aeglustuma, kuid see jääb ikkagi võrdlemisi tugevaks.  Hõivatute arvu kasv aga pidurdub ning see peaks kokkuvõttes tööjõukulu kasvu pidurdama. Samuti on oodata ka ettevõtete käibekasvu aeglustumist.

Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt baasefekt

Ka ettevõtete investeeringute kasvule pöördumine (pärast kahte järjestikust languskvartalit) oli ootuspärane – kolmandas kvartalis kasvasid ettevõtete investeeringud 13%. Möödunud aasta esimesel poolaastal tehti puidutööstuses, transpordisektoris ning rentimisteenustega tegelevates ettevõtetes erakorralisi suurinvesteeringuid, mis andsid selle aasta esimesel poolaastal baasefektina tulemuseks investeeringute languse. Selle aasta kolmandas kvartalis sellist negatiivset baasefekti enam ei olnud. Ettevõtete investeerimisaktiivsust näitab ka nende laenuportfelli kasv korralik kasv. Ettevõtted märgivad oma investeeringuid kvartalitesse väga erinevalt – mõnikord tehakse seda aastases kokkuvõttes. Ettevõtete investeeringute osakaal käibes on aga langustrendis ning ka osakaal sektori lisandväärtuses on viimastel aastatel järsult madalamale langenud. Samas on need jõudnud EL keskmise tasemeni. Lähiriikidest oli möödunud aastal  ettevõtete investeeringute osakaal sektori lisandväärtuses meist madalam näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Samas kui Rootsis on investeeringute tase meist kõrgem.

Ettevõtete tööjõu tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud

Kuna Eestis on juba lähiaastatel oodata hõivatute arvu kasvu pidurdumist, siis on ettevõtete käivete ja kokkuvõttes, majanduskasvu, hoidmiseks tarvis tootlikkust tõsta. Selleks on aga teatavasti tarvis investeerida rohkem efektiivsusesse. Kuigi ettevõtete tööjõu tootlikkus suurenes kolmandas kvartalis kümnendiku võrra ja viimase kahe aasta jooksul on tootlikkuse kasv paranenud, on pikemas vaates ikkagi tegemist tagasihoidlike numbritega. Samas on positiivne see, et ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on tasapisi liikunud lähemale tööjõukulude kasvule, mis tähendab seda, et ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime saab üha vähem kahjustada. Ideaalis peaks tootlikkus ületama tööjõukulude kasvu või siis vähemalt nendega samas tempos liikuma.

Ettevõtete kvartalistatistikasse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega, kuna see ei ole täpne

Täna avaldatud ettevõtete kvartaliarvestust ehk kiirstatistikat tuleks võtta esialgsena ja kindlasti mitte väga täpsena. Viimaste aastate kogemus näitab, et Statistikaamet korrigeerib ettevõtete aastase arvestusega neid näitajaid üsna palju – eriti puudutab see investeeringuid, aga ka kvartalite kasumeid. Erinevus aasta- ja kvartalistatistika vahel on viimastel aastatel suurenenud. Näiteks on aastase statistika järgi arvutatud ettevõtete investeeringud kvartalites arvutatust ligikaudu poole võrra suuremad. Ettevõtete käivete juures on see vahe ligikaudu kümnendik. Kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud SKP arvestuses neli aastat järjest langust, selle aasta kevadel kolm aastat, siis viimased arvestused on ettevõtete investeeringud taandanud kahele aastale.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on jätkuvalt tegemist tugevate numbritega. See näitab, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest). Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel.

Valitsussektor stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti

Rajatiste ehitus moodustas kõikidest ehitustöödest 39% ning nende taga olid peamiselt riigitellimused. Eesti valitsussektori investeeringud on SKT suhtes EL-i suurimad. Kuigi nende kasv peaks järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib meie valitsussektori investeeringute maht SKT suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti.

Järgmisel aastal peaks eluhoonete ehitusmahtude kasv aeglustuma

Kui eluruumide ehituslubade maht on Eestis oluliselt väiksem viimase buumi aegsest kõrgtasemest, siis kasutusload on peaaegu jõudmas juba 2007. aasta tipuni. Samas on uute eluruumide ehituslubade arv sel aastal vähenenud ning ka kasutuslubade arvu kasv on juba kolmandat aastat järjest aeglustumas. Seega võib eeldada järgmisel aastal eluhoonete ehitusmahtude kasvu jätkuvat aeglustumist. Mitteeluruumide kasutuslubade arv on tõusnud aga ligikaudu 85 protsendini viimase buumiaja kõrgtasemest ning nende kasv on viimasel kahel aastal püsinud tugev.

Majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks on järsult halvenenud

Käesoleva aasta viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud. Selle taga võib olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust. Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane. Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada. Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht väheneb

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht on terve see aasta languses olnud ning välismaal tehtud ehitustööde osakaal kõikidest ehitustöödest on sel aastal vähenenud. Kui Balti riikides on ehituse kasv veel tugev, siis Põhjamaades on see juba mõnda aega aeglustumas ning Rootsis on ehitusmahud sel aastal juba vähenenud. Samuti on Balti riikides ehituse tsüklis nihe – kui Eestis hakkasid ehitusmahud kasvama 2016. aasta esimeses kvartalis, siis Lätis ja Leedus 3-4 kvartalit hiljem.

Vaatamata võõrtööjõu kaasamisele on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt suur

Kuigi ehitussektor on saanud endale sel aastal tööle võtta hulgaliselt võõrtööjõudu (sel aastal lühiajalise tööloaga  ja pikema tähtajalise loaga kokku 5327 pluss mitteametlikult töötavad võõrtöölised), on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt peamiseks tegevust takistavaks põhjuseks ning see probleem on tõusutrendis. Samas ei ole tööjõupuudus üleliigset palgasurvet tekitanud – vähemalt ametliku statistika järgi –, kuna tööjõukulud on viimasel kahel aastal kasvanud müügitulust aeglasemalt (siin tuleks aga kindlasti arvestada ka ümbrikupalkade mõjuga).

Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi  Ede Raagmetsa sõnul on eraklientidel välkmakseid esialgu võimalik saata uue mobiiliäpi esmaversioonis Swedbank 2019 Eestis. „Tulevikus lisame välkmaksete saatmise võimaluse ka internetipanka ja uude mobiilipanka. Välkmakseid saab vastu võtta, sõltumata pangakanalist,“ ütles Raagmets. „Tegelikult said Swedbanki kliendid valdavas osas kasutada välkmakseid ka varem, sest 85% kõigist maksetest tehakse pangasiseselt Swedbanki kontode vahel ja need toimuvad hetkega,“ lisas ta.

Välkmaksete hind oma sama nagu tavalistel riigisisestel euromaksetel. St, et sarnaselt kõigi muude SEPA euromaksetega on sissetulevad välkmaksed tasuta. Väljuvatele välkmaksetele lisatasu ei kehtestata, hind on sama nagu tavalistel riigisisestel euromaksetel.

Välkmaksetest

Välkmaksete süsteem on EBA Clearing’u pakutav üleeuroopaline reaalajas toimiv makseplatvorm ja -süsteem. See võimaldab raha sekunditega mistahes ajal ühes pangas olevalt kontolt teises pangas olevale kontole kanda.

Mobiilirakendus Swedbank 2019

Alates tänavu 18. septembrist on Swedbanki klientidel võimalik kasutada uue äpi esmaversiooni Swedbank 2019 Eestis. Rakendus pakub esimesena Eestis uue kasutajakogemuse ja värske kujunduse kõrval ka täiesti uut võimalust teha mobiilseid viipemakseid ning nüüd ka välkmaksed. Välkmakseid saavad teha nii Androidi kui ka iOS-i kasutajad.  Mobiiliäpi kasutajate tagasisidet kasutatakse Swedbanki praeguse mobiilipanga uue versiooni täiustamiseks.

Ekspordikasv on aasta algusest alates tasapisi tugevamaks muutunud. Ka hinnakasvuga korrigeerituna on ekspordimahud võrdlemisi tugeva kasvuga – septembris 7% ja aasta kokku 8%. Kaupade ekspordikasv Eestist on sel aastal EL-s kiireimate hulgas.

Samas tuleb see kasv valdavalt õlitoodetest, mille osakaal oli septembris lausa 88% ja sel aastal kokku 70%. Seega ei ole ekspordikasv kaugeltki laiapõhjaline. Ilma õlitoodeteta oleks kaupade eksport suurenenud vaid ligikaudu protsendi ning aasta esimese üheksa kuuga kolme protsendi võrra.

Tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudel on alates möödunud aasta varasügise tipust tasapisi nõrgenenud ning sama on toimunud ka ettevõtete hinnangutega oma eksporditellimuste kohta. Esialgsete arvestuste järgi on selle aasta kolmandas kvartalis eriti tugevasti vähenenud elektroonika- ja tekstiilitööstuste ning metalltoodete tootmise eksporditellimused. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL-i turul viimase aastaga veidi nõrgenenud. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest jätkuvalt kiiremini, mistõttu ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime vastu paljusid meie kaubanduspartnereid halveneb jätkuvalt.

Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal peaks välisnõudlus aga nõrgenema ning see võib hakata rohkem mõjutama ekspordikasvu.

Inflatsioon kiirenes oktoobris 4,4 protsendini. Kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga tervelt viiendiku võrra. Tõusid ka elektri ja teiste kütuste nagu puidu, gaasi jm hinnad.

Mootorikütuste hinda mõjutavad nii kõrgem nafta hind kui ka suuremad aktsiisimäärad. Nafta hind tõusis oktoobris tänu USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonidele. Naftaga seotud tegevuspiirangud hakkasid Iraanis kehtima esmaspäeval, 5. novembril, ja ka mitmed Euroopa suured naftakompaniid on seetõttu oma naftatarned sellest riigist lõpetanud. Nafta turg on praegu enam-vähem tasakaalus, kuna nii Põhja-Ameerika, Saudi Araabia kui ka Venemaa toodavad oma rekordmahtude lähedal. Lisaks sellele soodustab nafta hinna langust ka nõudluse kasvu aeglustumine, seda eriti arenevatel turgudel. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind järgmisel aastal umbes samal tasemel kui tänavu ja langeb siis ülejärgmisel aastal alla 70 USD barreli kohta.

Elektri hind oli oktoobris kümnendiku võrra kõrgem kui aasta tagasi. Järgmistel kuudel peaks elektri hind viimaste kuude kõrgtasemega võrreldes langema, kuna veetase Põhjamaade hüdroelektrijaamades on tõusnud ja suuremad hooldustööd lõppenud.

Toiduainete hinnatõus ulatus oktoobris 2,8 protsendini. Toidu hinda mõjutas peamiselt ebasoodsatest ilmaoludest tingitud köögiviljade kallinemine.

Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, see on umbes samapalju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon aga alla 3 protsendi, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära (vastav eelnõu on praegu menetlemisel Riigikogus).

Kiirest hinnatõusust hoolimata töötajate elatustase paraneb. Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%. Hindadega korrigeeritud ehk nn. reaalne netopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule umbes kümnendiku võrra ja järgmisel aastal oluliselt vähem, umbes 2 protsenti.

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist

Kolmandas kvartalis aeglustus tööstustoodangu mahukasv kolme protsendini. Sellele aitas kaasa nii töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aeglustumine kui ka langus mäetööstuses, samas kui elektrienergia tootmismaht tegi tugeva kasvukiirenduse. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on tööstustoodangu mahukasv tublisti allapoole tulnud (eelmisel aastal 8%, sel aastal 4%). Samal ajal on EL-i liikmesriikide võrdluses sel aastal Eesti tööstustoodangu kasv olnud tublisti üle keskmise – meist eespool on 8-9 riiki.

Töötleva tööstuse tootmismaht aeglustus kolmandas kvartalis kahe protsendini. Kõige enam panustasid selle tööstusharu tootmismahu kasvu elektroonikatööstus, õlide tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus. Ainuüksi elektroonikatööstuse tootmismahu kasvuta oleks kogu töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta sama kvartali suhtes nulli jäänud. Elektroonikatööstuse kasvu taga on nii baasefekt (kuna eelmisel aastal selle tegevusala tootmismaht langes), kuid ka kvartal-kvartali võrdluses on sel aastal kasvud veidi paremad olnud. Ligikaudu poolte töötleva tööstuse tegevusalade tootmismaht aga vähenes.

Tööstusettevõtete konkurentsivõime nõrgenemise risk on suurenemas

Aeglustunud on ka tööstusettevõtete käibekasv – kui käesoleva aasta esimeses ja teises kvartalis kasvas töötleva tööstuse ettevõtete käive ligikaudu seitse protsenti, siis kolmandas kvartalis aeglustus see nelja protsendini. Sel aastal on töötleva tööstuse tootjahinnakasv aeglustunud, mis tähendab, et sama tootmismahu juures on ettevõtete käive väiksem. Kuigi tööjõukulude kasv töötlevas tööstuses on selle aasta esimesel poolaastal jäänud alla selle tööstusharu käibekasvule, võib käibekasvu aeglustumine koos kiire palgakasvu püsimisega seda vahekorda muuta ning halvendada töötleva tööstuse ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Tööstusettevõtted leiavadki, et nende konkurentsivõime on nii välis- kui ka koduturul halvenenud. Kui aga vaadata pikemas vaates tagasi, on Eesti ekspordis kodumaise lisandväärtuse osakaal tõusnud, mis võimaldab ka tooteid kallimalt müüa. Kuna me oleme oma ekspordiga väärtusahelas kõrgemale tõusnud, on ka meie ettevõtted jõudnud hoopis keerulisemasse konkurentsikeskkonda.

Ekspordikasv aeglustus. Eesti koduturg ei kompenseeri välisnõudluse tugevamat vähenemist

Kuna töötleva tööstuse ettevõtted suunavad ekspordiks ligikaudu 70% käibest, mõjutab välisnõudlus oluliselt nende tootmismahtu. Kolmandas kvartalis aeglustus ekspordikäibe kasv aastases võrdluses vaid ühe protsendini. Ekspordikasvu aeglustumist on aga osaliselt kompenseerinud suurem müük koduturule, kuhu suunatud käive suurenes 10%. Eesti koduturg ei ole aga piisavalt suur selleks, et kompenseerida välisnõudluse tugevamat vähenemist.

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on küll veel kõrge, kuid see on juba eelmise aasta algusest tasapisi allapoole tulnud. Ühest küljest on tootmise väljavaated eesolevatel kuudel jätkuvalt tugevad, kuid hinnang uutele tellimustele, sealhulgas eksporditellimustele ei ole enam kaugeltki nii positiivne, kui veel poolteist aastat tagasi.

Nõrgem välisnõudlus seab piirid meie ettevõtete ekspordikasvule

Euroala ostujuhtide indeks on sel aastal pidevalt nõrgenenud ja oktoobris langes see üle kahe aasta madalaimale tasemele. Tööstustoodangu ja uute tellimuste kasv on ka euroalal viimastel kuudel aeglustunud ja ettevõtete kindlustunne eesolevate kuude tootmismahu kasvu suhtes on langenud. Ekspordimahu kasv on euroalal sel aastal järsult aeglustunud, mida paljud ostujuhtide indeksi küsitluses osalejad seostavad kaubanduskonflikti ning sellest tulenevalt suurenenud riski ja tasapisi halveneva globaalse majanduskeskkonnaga. Ekspordist sõltuvate tegevusalade kasvu aeglustumine on hakanud üha rohkem mõjuma ka teenustesektorile. Eesti kaupadele suurimate turgude (Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti) majandused peaksid järgmisel aastal küll veel tugevad püsima, kuid nende kasv aeglustub. See seab piirid ka meie ekspordikasvule.

Järgmisel aastal jagab riik oma eelarvega laiali 11,3 miljardit eurot. On seda palju või vähe? Seda on 735 miljonit eurot ehk seitse protsenti rohkem kui sel aastal. Kui aga võrrelda 11 aasta taguse majanduslanguse eelse tipuga, 2008. aastaga, on järgmise aasta eelarve lausa 84% suurem. Vahepeal on hinnad kasvanud, aga isegi inflatsiooniga kohandatuna on järgmise aasta eelarve ligikaudu 58% suurem. Tundub päris korraliku kasvuna. Võrdluseks – Eesti majandus kasvab samal ajal umbes 64% jooksev- ja 21% püsivhindades. Seega on riigi jaotatav raha kasvanud kiiremini kui majanduses juurdeloodud väärtus. Järgmiseks aastaks tõuseb valitsussektori kulude osakaal meie SKT suhtes ligikaudu 42 protsendini, mis on taasiseseisvunud Eesti kõrgeim tase (kui välja jätta erakorraline 2009. aasta, mil SKT vähenes kiiremini kui valitsussektori jaotatav raha). Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi hakkab see number aga pärast 2019. aastat uuesti alanema.

EL-i võrdluses on Eesti valitsussektori kulutused võrdlemisi tagasihoidlikud

Euroopa Liidu võrdluses on aga Eesti riigieelarvega laiali jaotatav raha võrdlemisi tagasihoidlik. Kui näiteks möödunud aastal oli Eestis valitsussektori kulude osakaal SKT suhtes 40%, siis EL keskmine oli 46% ning Soomes isegi 54%. Eestist väiksem osakaal oli kõigest üheksas riigis – peamiselt endistes idabloki riikides. Väiksemate valitsussektori kuludega riikides on üldjuhul ka madalam maksukoormus. Eesti on oma 34 protsendi lähedase maksukoormusega SKT suhtes samuti pigem EL-i nimekirja tagumises otsas – meist väiksem on see number kaheksas riigis. Kusjuures enamik riike kattub nendega, kus on ka väiksemad valitsussektori kulud. Kui vaadata nende kahe näitaja teist otsa ehk kõrgemat maksukoormust ja suuremaid valitsussektori kulusid, siis kuuluvad sinna kõrgema elatustasemega riigid (sealhulgas Põhjamaad) ning ka siin on mõlema näitaja juures tegemist samade riikidega. Niisiis jagatakse kõrgema elatustasemega riikides rohkem riigi raha ümber ja seda finantseeritakse kõrgema maksukoormusega. Madalama elatustasemega riikide puhul on see seos vastupidine. Siin on küll mitmeid erandeid, kuid seos on piisavalt tugev.

Kas me peaksime tõstma üldist maksukoormust?

Kas me peaksime sellest võrdlusest järeldama, et Eesti peaks tõstma üldist maksukoormust – selleks, et rohkem riigieelarve kulutusi suurendada? Rahandusministeerium prognoosib eesolevatel aastatel aga hoopis maksukoormuse vähenemist. Me kõik ju teame, et vanemate inimeste osakaal ja ülalpeetavate määr suurenevad murettekitavalt kiiresti. See omakorda tähendab aga vajadust suuremate sotsiaal- ja tervishoiukulude järele. Juba järgmise aasta eelarves moodustavad need 47 protsenti. Ainuüksi vanaduspensionile kulub 1,6 miljardit eurot ehk 15% riigieelarvest. Riik plaanibki ettenägelikult juba lähiaastatel sotsiaal- ja tervishoiukulude osakaalu riigieelarves suurendada – 2022. aastaks kuni pooleni riigieelarve mahust.

Sotsiaal- ja tervishoiukulude suurendamine ei lase maksukoormusel väheneda

Elanikkonna vananemisest ja ülalpeetavate määra kasvust tingitud sotsiaal- ja tervishoiukulud suurenevad pikemas vaates kiirenevas tempos. Kui arvestada seda, et nii maksukoormus kui ka riigi poolt laiali jaotatav raha väheneb majanduse mahu suhtes, siis tähendab sotsiaal- ja tervishoiukulude osakaalu tõus seda, et muudes valdkondades tuleb tugevamini kulusid kärpida, mis võib ka nende arendamist piirata. Samas oodatakse riigilt rohkem ja kvaliteetsemaid avalikke teenuseid – näiteks suuremaid kulusid riigikaitsesse, haridusse, teadus- ja arendustegevusse jne. See muudab ühest küljest tasakaalus või ülejäägis eelarve koostamise raskemaks ning ka järgmiste riigieelarvete koostamise ja arutelud riigikogus veelgi pingelisemaks. Juba lähitulevikus erinevate valdkondade finantseerimise puhul tuleks arvestada seda, et suur osa – ligikaudu 80 protsenti – riigieelarvest on paika pandud erinevate seaduste ja  varem kokkulepitud kuludega. See piirab eelarvesse täiendavate kulude lisamist.

Vähenevad välistoetused pidurdavad valitsussektori kulude kasvu

Muidugi ei ole maksud ainuke tulu riigieelarves, aga selle 70 protsendist osakaalu võib siiski määravaks pidada. Mittemaksulistest tuludest on suurimaks välistoetused. Viimastel aastatel on välistoetused moodustanud riigieelarve mahust 9-12%. Välisvahenditel on olnud väga suur osa valitsussektori investeeringutes – ligikaudu pool. Koos Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi lõppemisega hakkavad need aga tasapisi vähenema ning näiteks 2022. aastaks vähenevad välistoetused järgmise aasta eelarvega võrreldes esialgse hinnangu järgi ligikaudu 290 miljoni euro võrra. See on umbes sama palju, kui on järgmise aasta eelarves kavandatud peretoetusteks või teehoiuks. EL-i uue eelarveperioodi rahastamisega saab Eesti aga ilmselt oluliselt vähem raha kui seni, kuna meie elatustase ehk SKT inimese kohta on jõudnud juba üle 75% EL-i keskmisest.

Ilmselt kellelegi ei meeldi maksta rohkem makse

Vaevalt, et Eesti suudab üle võtta Iirimaa majandusmudeli, mis on meelitanud sinna palju välisinvesteeringuid (260% SKT suhtes; Eestis on see 89%, mis on samuti tugev näitaja). See on aidanud seal kaasa SKT kiirele tõusule, mis on omakorda viinud nii maksukoormuse kui ka valitsussektori kulud SKT suhtes väga madalale. Üks võimalus on suurendada oluliselt tootlikkust, mis kiirendaks Eesti majanduskasvu. Tootlikkuse tõstmisest on aga kergem kirjutada ja rääkida kui seda tegelikult teha. See eeldab tugevat arendustööd, konkurentsivõime parandamist, piisavat nõudlust ja mõistagi ettevõtluseks soodsaid tingimusi.

“Oma uue mobiiliäpiga veame Eestis digitaalse panganduse kasutajakogemust ja hiljuti lisandunud mobiilse viipemakse funktsioon on üks järjekordne igapäevapangandust mugavamaks muutev võimalus. Toetame igapäevaselt klientide digioskuste arendamist ning aitame neil asendada paroolikaardid turvalisemate autentimislahendustega, nagu näiteks Smart-ID,” sõnas Robert Kitt, Swedbank Eesti juht.

“Septembris käivitunud mitmekesisuse ja tööandja brändi kampaania “Tule, nagu oled!” on saanud head tagasisidet ja toonud kaasa muutuse igapäevases värbamises. Meil on õnnestunud puudutada väga erinevaid nii praegusi kui ka tulevasi Swedbanki töötajaid üle Eesti.”

Laenud ja hoiused

Laenumahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes 8,5 protsendi võrra. Toetatuna tugevast majanduskasvust ja jätkuvast palgatõusust kasvasid nii eraisikutele kui ettevõtetele väljastatud laenud ja liisingud.

Hoiused kasvasid eelmise aastaga võrreldes 10,4 protsendi võrra. Kasvasid nii era- kui ka äriklientide hoiused.

Krediidikvaliteet

Laenukahjumite reserv vähenes 8,3 miljoni võrra, võrdluseks 2017. aasta samal perioodil vähenes see 1,6 miljoni võrra.

Tulud ja kulud

Puhas intressitulu suurenes 6,4%. Kasvu põhjuseks on peamiselt suuremad laenumahud. Puhas teenustasutulu kasvas 4,7% peamiselt tänu klientide kõrgemale aktiivsusele. Kogukulud on püsinud aasta jooksul samal tasemel.

Ettevõtte areng

Kolmandas kvartalis tuli Swedbank välja uue mobiiliäpi esmaversiooniga. Uue kasutajakogemuse ja värske kujunduse kõrval pakub rakendus Androidi kasutajatele täiesti uut võimalust teha mobiilseid viipemakseid. Äpi täisversioon jõuab turule 2019. aastal.

Digitaalse kliendikogemuse arengut toetab järjest kasvav Smart-ID populaarsus. Eestis seni laialt levinud paroolikaarte saab kasutada autentimiseks vaid 1. veebruarini 2019. Samal ajal kui paroolikaardid järk-järgult käibelt kaovad, jagab pank vajalikku teavet ning nõustab kliente, et aidata neil sujuvalt kohaneda mugavate ning turvalisemate digitaalsete autentimisvahenditega.

Alates aasta algusest on üle 110 000 Swedbanki kliendi leidnud paroolikaardile alternatiivi. Kõige levinum valik on Smart-ID, mida eelistasid 60% senistest paroolikaartide kasutajatest. Ligikaudu 30% hakkasid kasutama ID-kaarti ning 10% valisid PIN-kalkulaatori või Mobiil-ID.

Internetipanka lisandus uusi teenuseid, näiteks võimalus allkirjastada kodulaenu lepinguid otse internetipangas. Testimisel on videosilla vahendusel konto avamise võimalus, mis aitab kaasa ettevõtete panganduse toodete digitaliseerimisele ja olemasolevate kliendisuhete arendamisele.

Töökohtade automatiseerimine toimub pikkamööda, kuid järjekindlalt

Uuringust selgus, et 68% Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud ametikohad, kuid samas ollakse kindel, et nende endi ametikohta tehnoloogia areng ei mõjuta. Vestlusringis osalenud Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul on automatiseerimine toimunud tasahilju ja see võib olla põhjuseks, miks inimesed seda ei märka ja arvavad, et tehnoloogia nende töökohti mõjutama ei hakka. Omniva personalijuht Lisell Veskimeister tõi näite pakiautomaatidele üleminekust. „Pakiautomaadi teenus on kasutusel olnud juba seitse aastat ning praegu me ei kujuta ette, et pakiautomaate ei oleks. See näitab, kui kiiresti uuendused omaks võetakse ja nendega harjutakse,“ selgitas ta.

Palgaralli kiirendab tehnoloogiate kasutuselevõttu

Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul ei ole küsimus kas, vaid millal tehnoloogia võtab töökohad üle. Randma tõi esile, et enam kui 60% ametikohtadest on sellised, kus on võimalik kolmandik tegevustest automatiseerida.

Balbiino tootmis- ja tehnikadirektor Martin Visnapuu kinnitas samuti, et tehnoloogiate kasutuselevõttu kiirendab tööjõupuudus ja sellest tulenev palgaralli. „Tööprotsesside automatiseerimine tähendab alati tööandjale investeeringut ning seda võidakse edasi lükata seni, kuni ühel hetkel on otstarbekas see investeering teha ja tehnoloogiatele üle minna, sest tööjõud on liiga kalliks läinud. Palgaralli kindlasti kiirendab ettevõtetes automatiseerimise protsessi. Kui töökäsi ei ole, siis peavad masinad töö ära tegema,“ rääkis Visnapuu. Samas tõi ta esile, et automatiseerimine ei vähenda tööjõukulu nii suurel määral, nagu mõnikord loodetakse. „Automatiseerimine ei tähenda alati, et tekib meeletu kokkuhoid tööjõukuludelt, vaid hoopiski mõni lihtsam ja odavam tööjõud asendub kallimaga, kuna automatiseerimise tingib hoopis protsesside stabiilsuse ja kvaliteedi tõusu vajadus,“ selgitas Visnapuu.

Automatiseerimine toimub kiiremini sellistel ametikohtadel, kus on palju rutiinseid tegevusi

Uuringust selgus, et kaubanduse ja teeninduse valdkonnas on kõige rohkem ehk ligikaudu 40% neid inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud või asendamas järgmistel aastatel nende ametikohti. Randma sõnul toimub automatiseerimine kiiremini sellistel ametikohtadel, kus on rohkelt rutiinseid tegevusi.

Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul automatiseeritud tööprotsessid, robotid ja tehisintellekt täielikult asendada töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega. Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama neid, kelle töö on seotud meditsiini, inimsuhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega. „Ekslikult arvatakse, et mõnda valdkonda tehnoloogia areng nii jõuliselt ei mõjuta. Näiteks meditsiin, kuid tegelikult toimub ka seal tehnoloogia kasutuselevõtt. Samas ei tähenda see, et tehnoloogia saaks inimesi täielikult asendada. Patsient ise ei oska seda tehnikat kasutada,“ rääkis Randma.

Veskimeistri sõnul kardetakse tehnoloogiat asjatult, sest inimeste asendamine täielikult kõikidel ametikohtadel ei ole võimalik. „Kuigi Omnivas on juba seitse aastat pakiautomaadid kasutusel, ei ole kullerteenus kuhugile kadunud. Kulleritöö sisu on küll muutunud,“ tõdes ta.

Tööturg nõuab kiiret kohanemist

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse esitletud uuringust selgus, et üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks. Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi.

„Enam ei ole tööle saamisel vaja nii suurt pagasit kogemuste mõttes, vaid oluline on soov õppida ja areneda,“ rääkis Visnapuu. Veskimeistri sõnul on oluline, et tööandja tööprotsesside automatiseerimisele üleminekul toetaks töötaja õppimist. „Uued tööviisid ja -vahendid nõuavad töötajate kvalifikatsiooni tõstmist. Koolitamine ja õppimine on seejuures väga olulised. Õppimine tähendab mugavustsoonist välja tulemist ning töötaja vajab nii tööandja kui ka kolleegide tuge,“ selgitas Veskimeister.

Balti riikide majanduste „temperatuuri“ hindamiseks on Swedbank koostanud indeksi, mis koondab kuut näitajat: laenukasv, tööpuudus, inflatsioon, jooksevkonto tasakaal, palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus ning eluasemehindade ja palga suhtarv. Ülekuumenenud majanduses ei suuda tootmisvõimsus (pakkumine) pidada sammu kasvanud nõudlusega. See põhjustab liiga kiiret inflatsiooni, tootmisvahendite ebaefektiivset paigutamist, võimalikku mullistumist turgudel, kaubandusdefitsiiti ja muud majanduse tasakaalustamatust.
Balti riikide võrdluses on majanduse kuumenemine jõudnud kõige kaugemale Leedus, kuid üheski riigis ülekuumenemist veel ei ole.

Suurim oht Eesti majandusele tuleneb meie pingelisest tööturust

Suurim oht Eesti majandusele tuleneb meie pingelisest tööturust. Eestis juba kolmandat aastat kestnud tugev majanduskasv on muutnud tööjõu leidmise üha raskemaks ja kallimaks. Tööjõupuudus hoiab aga palgakasvu kiirena. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusega võrreldes üha kiiremini ning see halvendab meie ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet.

Eesti majanduse üldine välistasakaal hea

Vaatamata ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langusele, on Eesti majanduse üldine välistasakaal aga hea. Erinevalt kriisieelsetest aastatest on jooksevkonto ning kaupade ja teenuste bilanss ülejäägis. Selle taga on nõrgem sisemajanduse nõudlus – eriti väiksemad investeeringud. Tööjõukulude jätkuvalt kiire kasv, kui tootlikkuse tõus sellele piisavalt järele ei tule, võib halvendada meie ekspordivõimalusi, kuid ka nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet koduturul. See võib aga halvendada omakorda Eesti jooksevkonto tasakaalu.

Tarbimise ja laenukasvud on mõõdukad

Nõudlus eluaseme soetamiseks on veel suur, kuid sel aastal on see veidi nõrgenenud. Ühest küljest on põhjuseks eluasemehindade tõus, kuid võrreldes möödunud buumiajaga on praegu seatud ka mitmeid piiranguid, mis pidurdavad nõudluse kasvu ja kinnisvarahindade mullistumist. Ka pangad on laenuandmises konservatiivsemad. Ettevõtete ja majapidamiste laenuportfelli kasvud on mõõdukad ning enam kui kümme korda aeglasemad kui möödunud buumi tipus 2006. aastal. Samuti on tarbimine möödunud kriisi eelse ajaga võrreldes mõõdukam ning majapidamised suudavad säästa. Keskmise Eesti majapidamise säästud on nende sissetulekute suhtes isegi veidi üle Euroopa Liidu keskmise ja kui lisada juurde veel investeeringud eluasemesse, on nende eelarved ülejäägis. Praegu on Eesti majapidamistel kriisieelse ajaga võrreldes suuremad puhvrid, millega nad saaksid võimaliku majanduskriisi korral paremini hakkama ning tarbimise ja kohustuste vähendamise vajadus oleks tagasihoidlikum.

Eluaseme taskukohasus ei ole viimastel aastatel halvenenud

Inflatsioon on viimastel kuudel küll kiirenenud, kuid see pole kaugeltki veel selline, mida nägime kümme aastat tagasi. Eesti tarbijahindade kiirem kasv on suures osas tingitud meie siseturu nõudlusest mitteolenevatest põhjustest. Samuti ei ole praegu veel järgmiseks aastaks inflatsiooni kiirenemist ette näha. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalgakasv tugev olnud. Seetõttu ei ole korterite ruutmeetri hinna ja netopalga suhe viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui näiteks 2006. aastal tuli Eestis keskmiselt ühe ruutmeetri eest maksta 2,1-kordne netokuupalk (Tallinnas 2,5-kordne), siis viimastel aastatel on see näitaja püsinud 1,2 (Tallinnas 1,6) lähedal. Eluaseme taskukohasus on viimastel aastatel isegi veidi paranenud.

Majanduse kuumenemise suunda ja kiirust on oluline pidevalt jälgida

Enamik praeguseid näitajaid, millega saab hinnata majanduse ülekuumenemist, on veel kaugel nendest, mida nägime kriisieelsetel buumiaastatel – siis oli enamik näitajaid tugevasti üle pikaajalise keskmise ning need kasvasid väga kiiresti. Samal ajal, nagu näitas kümne aasta tagune kogemus, on ettevaatlikkus sellises olukorras väga oluline – pinged tööturul võivad inflatsiooni ja laenuportfelli kasvu liialt kiirendada. Samuti tuleks arvestada, et praegu on arvestuslik piir, millest võib alata majanduse ülekuumenemine, tõenäoliselt oluliselt madalamal, kui möödunud buumiaastatel. Seetõttu tuleb majanduse kuumenemise suunda ja kiirust pidevalt jälgida. Valitsus peaks hoiduma majandustsükli praeguses faasis majanduse täiendavast stimuleerimisest. Pigem tuleks aidata kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule – see tähendab muu hulgas näiteks sisserändepoliitika ülevaatamist ja reformide jätkamist tööturul ja hariduses, mis aitaksid tööturule tuua rohkem ja vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid.