lindeberg medium
Advokaadibüroo LINDEBERG on klassikaline advokaadibüroo, mis pakub õigusteenuseid kõigis peamistes õiguse valdkondades. Meie klientideks on nii äriühingud, eraisikud kui ka avalik sektor. Advokaadibüroo LINDEBERG advokaadid on spetsialiseerunud erinevatele valdkondadele, et pakkuda klientidele kvaliteetseimat teenust. Meie kontorid asuvad Tallinnas ja Pärnus.

Loe edasi

Tänavu jaanuaris jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi olulise muudatusena kaasa selle, et korteriomandist tuleneva nõude rikkumise korral vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Näiteks jääpurika õnnetuse eest kannavad sel juhul tsiviilõiguslikku vastutust kõik korterelamu elanikud. Mis saab aga juhul, kui korteriomandist tuleneva nõude rikkumine toob kaasa väärteo-, või halvemal juhul, kriminaalmenetluse? Teisisõnu, kes vastutab, kui jääpurika õnnetuse tagajärjel kaotab keegi oma elu?
Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?
Sageli on üksinda last kasvatavad vanemad arvamusel, et teise vanema vastu pole mõtet elatise hagi esitada, kuna tulemust sel pole – elatise tasumiseks kohustatud vanemal ametlik sissetulek puudub ning samuti pole tal vara, mille kohtutäitur saaks maha müüa. Just selliste olukordade vältimiseks on Eestis loodud elatisabifond. 2017. aasta algusest lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuine elatisraha. Elatisabi suurus on 100 eurot kuus lapse kohta.
Riigikohus tegi 2017. a olulise lahendi laste elatise suurendamise nõudes, mis täiendab senist kohtupraktikat elatise suuruse määramisel. Uued juhised on juba mõju avaldanud ka madalamate astmete kohtupidamises. Riigikohtu praktika kaotab elatise nõude lihtsa ja kiire menetluse. Edaspidi on inimestel äärmiselt keeruline ilma advokaadi abita elatise vaidlustes enda õigusi kaitsta.
2018. aasta jaanuaris jõustub ka muudetud KMS-i § 30 lg 7, mis näeb ette, et sõiduauto soetamisel tekib 100-protsendiline sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui sõiduautot kasutatakse kahel järjestikusel aastal üksnes töösõitudeks. Kui kasutusotstarve kahe aasta jooksul kas või korra muutub, tuleb 50% maha arvatud sisendkäibemaksust riigile tagasi maksta. Hetkel kehtiv säte näeb ette, et maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeeritakse sellisel juhul proportsionaalselt kahe aasta arvestuses, võttes arvesse erakasutuse osatähtsust.