Advokaadibüroo HETA BLOGI

Advokaadibüroo HETA on üks vanematest Eesti advokaadibüroodest ning on asutatud 1989. aastal. 2010.–2014. aastatel tegutses kui Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, kuid nüüd jätkatakse Advokaadibüroo HETA nime all.

loe edasi...

Minu poole pöördus tuttav küsimusega, kellelt ta saab kahju hüvitist nõuda, kui põllumajandusmaa, mida ta rendib, võõrandatakse rendileandja poolt kolmandale isikule ning uus põllumaa omanik (uus rendileandja) soovib sõlmitud põllumajanduslikku rendilepingut lõpetada.
Õigus riigi ja seaduse kaitsele on põhiseadusest tulenev õigus, mistõttu on riik kohustatud isikut tema õigushüvede kahjustamisel kaitsma ning tagama ka õigusrahu. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kuriteo ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad seaduses nimetatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seadus lähtub põhimõttest „kuriteokahtluse korral kriminaalmenetluse kasuks” ning kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus alustada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Taunida tuleb riigikohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamist üksnes olukordades, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Kriminaalmenetluses töödeldakse jälitustoimingute tegemisel isiku kohta käivaid andmeid varjatult ning isik ei ole seega teadlik, milliseid tema kohta käivaid andmeid kogutakse ja millises ulatuses. Nii on oluline roll jälitustoimingutega kogutud andmetest teavitamisel, mis on eelduseks sellele, et isik saaks oma teisi seadusest tulenevaid õigusi maksma panna.
Ajakirjanduses on uue, 01. septembrist kehtima hakanud riigihangete seaduse aadressil jäänud rohkem kõlama ärevust tekitavad muutused kui positiivsed uuendused. Sellest ei tohiks siiski teha järeldust, et uus seadus toob rohkem negatiivset kui kasulikku.
Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid), vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tekkimisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes